Tavaliselt õnnestub Euroopas ja USA-s niimoodi reisida, et mõni sõber v tuttav v sõbra sõber v tuttava tuttav on kohapeal, aga eelmisel aastal Vietnamis ja Kambos, kus mõlemas kohalikud eestlased ees olid, sain ma aru, kui suuuuuur vahe on Aasias olles ikka sellel, kui reisid internetist ja reisiraamatutest ning samas riigis käinud sõprade/tuttavate käest saadud info põhjal võrreldes sellega, kui keegi, kes PÄRISELT seal elab, sulle asjadest, elust-olust ja toidust lähemalt räägib. Seekord on meil kohe eriliselt vedanud, sest lisaks toredatele Penangis elavatele uutele tuttavatele, kelledest kahel perel ka külas käisime, ja KL-s juba viis aastat elanud eestlasele F-le, saime tänu Jutale (suur-suur aitäh veelkord, Jutake, ja palju õnne Sulle veelkord!!!) tuttavaks ühe hästi armsa kohaliku perega. Tänu neile õnnestus meil käia ka hiinlaste uus-aasta peol, mille kohta juba võõrustaja ise ütles, et see on ilmselt välismaalastele "once in a lifetime event":) No ilmselt oli ka, vähemalt senise elu oma:):):)
Hiina uue aasta saabumine (kirjutasin sellest juba põgusalt siin ja natukene enne reisi ka LP-s), mida tähistatakse kokku 15 päeva, on huvitav aeg viibimiseks riigis, kus see on kultuuri oluline osa:) Kuna uus aasta tähistab ka kevade algust, siis tihti nimetatakse neid pidustusi kevadpühadeks, samuti laternafestivaliks tänu punastest laternatest kaunistustele, mis sel ajal maju, tänavaid, templeid ja kodusid ehivad. Eriti tore on muidugi igaõhtune ilutulestik, mida igati lahe on vaadata mõnes kõrgemas hoones, nt 57-ndal korrusel kaksiktornide (Petronas Towers) kõrval olevas katuseta baaris Marini's on 57, kus me KL-is olles kokku kolmel õhtul käisime. Väga mõnus koht, eriti siis, kui kuulsad tornid kõrval on tuledes. Reede ja laup õhtul on põlevad tuled kauem kui nädala sees ja nt pühapäeva õhtul kustutati juba kesköö paiku ära. Aga ilusad vaated linnale (ja ilutulestik) olid ikka, niiet see on kindlasti üks koht, kus KL-i minejatel tasub õhtuti väike drink teha:) Aga et ma õhtul seal baaris kasutasin pildistamiseks ainult telefoni, siis lisan siia hoopis paar tänaval ja pargis tehtud fotot
![]()
![]()
![]()
Tornidesse saab ka üles minna, aga piletid tuleb reeglina päev kuni paar ette bronnida v ära osta. Tasub minna päikseloojangu ehk u kella 7 ajal õhtul, siis on lahe vaadata, kuidas pimedaks läheb. Siin ka mõned pildid juba ülevalt, sh silla pealt, mis neid kahte torni ühendab
![]()
![]()
![]()
![]()
Tornidesse saab ka üles minna, aga piletid tuleb reeglina päev kuni paar ette bronnida v ära osta. Tasub minna päikseloojangu ehk u kella 7 ajal õhtul, siis on lahe vaadata, kuidas pimedaks läheb. Siin ka mõned pildid juba ülevalt, sh silla pealt, mis neid kahte torni ühendab
KL, kus muidu pidid olema tohutud ummikud, oli selle aja (e 10 päeva) jooksul, mis meie seal viibisime, üllatavalt rahuliku liiklusega. Ja seal elavatel tuttavatel oli aega meiega tegeleda, kokku saada ja väljas käia, sest tööalaselt on esimene nädal hästi rahulik. Lastel on terve nädal vaba ja samuti paljudel täiskasvanutel, aga mõned (eelkõige jõukamad) inimesed puhkavad ka kõik 15 päeva, mil pühad (ehk kevadfestival) kestavad. Sama kaua on üleval ka kõik kaunistused - peamiselt punased laternad, aga hästi palju on ka kollaseid ja punaseid ananasse. Ananass tähendavat hiina keelest otsetõlkes "kuld/rikkus tuleb" ehk sümboliseerib varandust ja jõukust. Hiinlased on tohutult ebausklikud ja iga asi on seotud mõne sümboliga, nt siin on väike loetelu, mida üks v teine asi tähendab.
![]()
![]()
![]()
Üksteisele kingitakse ka ümbrikke, mille sees on "lucky money", kuid kinkijaks võivad olla vaid abielus olevad inimesed ja rahatähed, mida ümbrikesse pannakse, valitakse eriti hoolikalt. Õigemini - inimesed käivad ekstra pangas ilusaid uusi ja siledaid rahatähti vahetamas. Ka neis ümbrikes, mis meile Malaisias kingiti (punased kuldsete tähtedega), olid sees täiesti kortsudeta kasutamata rahatähed. Alumised kolm ümbrikku andis mulle Chedi peakokk Simon, kui ma temaga artikli jaoks käisin juttu ajamas. Simon oli ekstra palunud oma naisel Londonist need saata ja nendes ümbrikes muidugi raha ei olnud ;-)
![]()
Üksteisele kingitakse ka ümbrikke, mille sees on "lucky money", kuid kinkijaks võivad olla vaid abielus olevad inimesed ja rahatähed, mida ümbrikesse pannakse, valitakse eriti hoolikalt. Õigemini - inimesed käivad ekstra pangas ilusaid uusi ja siledaid rahatähti vahetamas. Ka neis ümbrikes, mis meile Malaisias kingiti (punased kuldsete tähtedega), olid sees täiesti kortsudeta kasutamata rahatähed. Alumised kolm ümbrikku andis mulle Chedi peakokk Simon, kui ma temaga artikli jaoks käisin juttu ajamas. Simon oli ekstra palunud oma naisel Londonist need saata ja nendes ümbrikes muidugi raha ei olnud ;-)
Poodides ja turgudel on punasid ümbrikke õnnetoova raha jaoks ikka päris suur valik ning neid võib kinkida 15 päeva jooksul igal ajal
![]()
![]()
![]()
![]()
![]()
![]()
![]()
Hiinlaste kogukond Malaisias on erinevatel andmetel u 25-30 % ja nemad domineerivad ka ärimaailmas. Nt Penangil, kus on vist suurim hiinlaste kogukond ja isegi juhid on hiinlased (minu teada ainus maakond Malaisias, mida juhib opositsiionipartei), olevat kaks nädalat Hiina uus aasta pidustuste tõttu praktiliselt võimatu kaupa tellida, sest nagu ühe baari omanik mulle ütles "all business is Chinese".
Kuigi hiinlasi on Malaisias palju, ei saa siiski öelda, et nad ülemäära ühtsed oleksid. Põhjas ja lõunas räägitakse peamiselt hokkien'i (see on ka Singapuris levinuim murrak), keskel, sh KL-s aga kantoni't, kusjuures üksteisest nad omavahel aru ei saa, mis tähendab, et suheldakse kas inglise v malai keeles. Hiinas pidavat üldse olema tuhandeid dialekte, aga kuna seal on ametlik mandarini "keel", siis õpivad paljud Malaisia hiinlased samuti oma koolides ka seda murrakut, et oleks lihtsam hiljem läbi lüüa - Hiina on ju ikkagi suur kaubanduspartner. Hiinlastel ja malaidel on muuseas ka eraldi koolid ning nendes koolides, kus on mõlemad rahvused esindatud, on neile eraldi klassid. Jõukamad hiinlased ja mõned üksikud eriti rikkad malaid panevad oma lapsed rahvusvahelistesse koolidesse, kus käivad ka sealsete välismaalaste lapsed ja kus üppetöö on inglise keeles. Haridusetase ja kõik muu pidi nendes koolides olema tavakoolidest valgusaastate kaugusel. Hind selle hariduse eest polevat ka muidugi just väike:)
Kui ma siin hiinlastest juba räägin, siis lisan siia ka ühes George Town'i muuseumis (Penang Museum) tehtud pildi kingadest, mida vanasti jõukamatest peredest pärit hiinlannad kandsid. Kõik on kindlasti lugusid kuulnud, kuidas juba pisikestel tüdrukutel pandi jalad niimoodi kinni, et need kasvad ei saaks, sest pisikest jalga peeti imeilusaks ja see oli üks peenema/kõrgema seisuse tunnuseid. Deformeerunud jalgadega naised ei olnudki ise võimelised kõndima ja neid kanti teenrite poolt kandetoolides. Et need kingad (ja nende jalad) aga nii pisikesed olid (võrdluseks sai käsi juurde pandud), sellest ei olnud mul muidugi aimugi ...
![]()
Kui aga rääkida uue-aasta peost, kus võõrustajaks oli kõrge riigiametnik (ühe ministri nõunik), keda võis küll pildistada, kuid kellest pilte ei tohi internetti panna, siis see oli üks suur söömine (no ja joomine ka):) Peo hitiks oli imemaitsev krõbedaks küpsetatud naha ja suussulavalt pehme lihaga siga, mis lõigati lahti, kui juba mitmed käigud toitu olid serveeritud (ja söödud).
Ümbrikud oli ka tavaline kaunistus, peamiselt siiski ekstra aastavahetuseks tuppa, kontorisse või mujale toodud apelsinipuu küljes
Hiinlaste kogukond Malaisias on erinevatel andmetel u 25-30 % ja nemad domineerivad ka ärimaailmas. Nt Penangil, kus on vist suurim hiinlaste kogukond ja isegi juhid on hiinlased (minu teada ainus maakond Malaisias, mida juhib opositsiionipartei), olevat kaks nädalat Hiina uus aasta pidustuste tõttu praktiliselt võimatu kaupa tellida, sest nagu ühe baari omanik mulle ütles "all business is Chinese".
Kuigi hiinlasi on Malaisias palju, ei saa siiski öelda, et nad ülemäära ühtsed oleksid. Põhjas ja lõunas räägitakse peamiselt hokkien'i (see on ka Singapuris levinuim murrak), keskel, sh KL-s aga kantoni't, kusjuures üksteisest nad omavahel aru ei saa, mis tähendab, et suheldakse kas inglise v malai keeles. Hiinas pidavat üldse olema tuhandeid dialekte, aga kuna seal on ametlik mandarini "keel", siis õpivad paljud Malaisia hiinlased samuti oma koolides ka seda murrakut, et oleks lihtsam hiljem läbi lüüa - Hiina on ju ikkagi suur kaubanduspartner. Hiinlastel ja malaidel on muuseas ka eraldi koolid ning nendes koolides, kus on mõlemad rahvused esindatud, on neile eraldi klassid. Jõukamad hiinlased ja mõned üksikud eriti rikkad malaid panevad oma lapsed rahvusvahelistesse koolidesse, kus käivad ka sealsete välismaalaste lapsed ja kus üppetöö on inglise keeles. Haridusetase ja kõik muu pidi nendes koolides olema tavakoolidest valgusaastate kaugusel. Hind selle hariduse eest polevat ka muidugi just väike:)
Kui ma siin hiinlastest juba räägin, siis lisan siia ka ühes George Town'i muuseumis (Penang Museum) tehtud pildi kingadest, mida vanasti jõukamatest peredest pärit hiinlannad kandsid. Kõik on kindlasti lugusid kuulnud, kuidas juba pisikestel tüdrukutel pandi jalad niimoodi kinni, et need kasvad ei saaks, sest pisikest jalga peeti imeilusaks ja see oli üks peenema/kõrgema seisuse tunnuseid. Deformeerunud jalgadega naised ei olnudki ise võimelised kõndima ja neid kanti teenrite poolt kandetoolides. Et need kingad (ja nende jalad) aga nii pisikesed olid (võrdluseks sai käsi juurde pandud), sellest ei olnud mul muidugi aimugi ...
Kui aga rääkida uue-aasta peost, kus võõrustajaks oli kõrge riigiametnik (ühe ministri nõunik), keda võis küll pildistada, kuid kellest pilte ei tohi internetti panna, siis see oli üks suur söömine (no ja joomine ka):) Peo hitiks oli imemaitsev krõbedaks küpsetatud naha ja suussulavalt pehme lihaga siga, mis lõigati lahti, kui juba mitmed käigud toitu olid serveeritud (ja söödud).
Ja lahti lõigatud hõrk sealiha krõbeda nahaga
Üks olulisemaid toite, mis kohe esimesena serveeriti, oli "õnnetoov salat", mida Malaisia keskosas domineeriva Hiina keele murrakus ehk kantoni keeles nimetatakse "lo hei'ks". Siit saab selle salati (sh erinevate komponentide tähenduse) kohta pikemalt lugeda.
Kõik kastmed valatakse ülejäänud koostisosadele, pigistatakse peale laimi ja siis kõik lauasolijad oma pulkadega ajavad salatit segamini ja viskavad seda õhku ise samal ajal oma soove soovides:)
lõpptulemus, mida sööma hakatakse, on siis selline:)
Kindlasti peab laual olema alati ka terve kala, see meie oma oli kohe päris suur
Aga igasuguseid muid roogasid tuuakse ka järjest lauda alates kanast sojakastmes lõpetades erinevate aedviljade ja omletiga
Aeg-ajalt tõusis mõni laudkond (siin siis meie oma) püsti ja karjus kõik koos toosti
Pidu toimus mägedes asuvas linnakeses KL-i lähedal, kuhu oli u 45 minutuline autosõit mööda kiirteed.
Vaade resto terrassilt
ja mõned pildid ühed tüüpilisest hiinakast ka, mida Malaisias on ilmselt tuhandeid
Siin on need tokid, mille peal kahel inimesel sünkroonis hüpata tuleb, ka päevavalges näha, kui me Penangil olles juhuslikult lõvitantsu ettevalmistamisele peale juhtusime
Ja mõned öised pildid tantsust endast ka. Kusjuures see lõvi pole mingi väike loomake, vaid ikka suur elukas - seal on ju kaks inimest sees (üks on osa ajast teise kukil) ja seda kostüümi ennast on ka omajagu (kostüümi pea on juba täitsa hiiglaslik)
paar hüppamise hetke õnnestus ka kinni püüda
vahepeal oli lõvi püsti ja hüppas sellises asendis ka ringi nendel tokkidel ehk siis alumine mees pidi kahe toki peal kuidagi püsti seisma, teine mees ja tohutusuur kostüüm kukil
vahepeal olid tagumised käpad õhus
Viimane õhtu on poeetilise armastuse ja romantika õhtu (Chap Goh Meh) ja varasematel aegadel loopisid vallalised neiud sel õhtul mandariine ja apelsine järve, merre vm lähedal asuvasse veekogusse soovides endale head abikaasat. Praegusel ajal pidid aga neiud oma nime puuvilajdele peale kirjutama, et noormehed saaksid nendega ühendust võtta. George Townis oli viimase suurte laternafestivali õhtu ajal keset linna tünnid, kuhu sai apelsine visata ja soovida.
Ja Langkawi hotellis kingiti meile apelsinid koos jutukesega sellest traditsioonist, aga apelsine kingite meile selle reisi jooksul ikka rekordkogus - ilmselt tuleb väga õnnelik aasta:)
Kindlasti tuli pidustuste ajal katsuda mao keelt (algas ju maoaasta) - ka see toob õnne:)
Ja siin on paar meie võõrustaja tuttavat daami traditsioonilistes peoriietes, kusjuures vasakpoolne daam on juba ligi 90 a vana:)
Saime Penangil tuttavaks ülitoredate inimestega, sh Pearly'ga, kes pakkus meile (ja pakkis ka terve karbitäie kaasa) traditsioonilisi Hiina uue aasta küpsiseid, kui neil külas käisime. Esimesed on "love letter'i" nimelised paberõhukesed riisijahust vahvli moodi küpsised
ja teised maapähklivõist hästi mõnusad pätsikesed - kuigi mõlemad olid väga head, siis maapähkli omad olid mu täielikud lemmikud:) Mõlemaid küpsiseid valmistatakse ja süüakse vaid korra aastas ehk siis uue aasta pidustuste ajal. Ja loomulikult on nendel igasugused õnnetoovad eesmärgid ;-)
Lisan siia pilte veel uue-aasta kaunistustest, mida igal sammul näha võib. Pildikesi on siin nii KL-st, Penangist kui ka mujalt.
Eelviimase õhtu pidustustel Penangi pealinnas George Townis tehti ühe maoga mingit kiiret tantsu
Nonii praeguseks siis kõik - selle postituse kirjutamine ja piltide välja valmimine ning optimeerimine (sellest ka fotode eriti vilets kvaliteet, aga kui ma neid nii väikseks ei teeks, siis oleks mu blogi mega-aeglane!) oli ikka paras katsumus, sest reisilt tagasi olles juhtub juba nii palju muid asju ja toimub põnevaid sündmusi, uued muljed ja kohustused tulevad peale, et jube raske on ennast kokku võtta ja sundida tagantjärgi midagi kirja panema ... :) Aga eks see tasub vaeva, sest jagamisrõõm on ju topeltrõõm ja teiseks aitab blogi ikka väga hästi hiljem meenutada, mis täpselt toimus ja kuidas asjad olid:) Aga kui ma suudan veel Malaisia toidust ka jutu valmis kirjutada, siis ma premeerin ennast millegi väga heaga:):):) Üks väike kokkuvõtlik jutuke Malaisiast ja sealsest toidust ilmub sellel laupäeval ka LP-s.
